Olemisest, kohustustest...

Iiiigaaaav on. Ja kuidagi poolik on olla. Vastik paigaltammumise tunne. Pean veel pool nädalat vastu pidama, siis algab ometi uus semester, see viimane semester.
Suvelõpu imelised nädalad said otsa ning 8.oktoober lendasin tagasi Saksamaale. Täna hommikul ärgates (hall ja kurb olemine, üksi-tunne) püüdsin meenutada, mis krdi päralt ma siis nii vara siia tulin kui ülikool alles 22. 10 algab. Ahjaa, trenni pärast. Olin trennist juba kuu aega ju puudunud ning esimene esinemine on juba 11.11 ja kohe varsti peale seda ka esimene turniir... Trenni pärast... Kui kohustus on võetud, tuleb teda ka täita. Ainult et selle täitmisega läks mul ju kah esialgu nihu - nüüd puudun trennist juba kuus nädalat. Ühe korra peale siia saabumist venitasin end isegi trenni, kuid märkasin seal peagi, et see "haigusenatuke", mille ma paraku juba Eestist kaasa vedasin, võttis mu peale korra läbi tantsimist nii võhmale ja nööris hingamisteed lihtsalt kinni, et pingile istuma ma jäin. Kohapealsete tuttavate ja Eestist Kalli ja sugulaste kisa pääle vedasin end siis arsti juurde. Parem hilja kui mitte kunagi. Mida mõni juba Eestis kraaksus, osutus paraku tõeks - kopsupõletik. Nüüd olen aga juba jälle, ma vähemasti ise siiralt usun, terve. Jõudu on veel pisut vähe aga küll ta ka tagasi tuleb. Väga kiiret ju pole, seljakoti hooaeg sai selleks aastaks läbi.

Tegelikult hakkasin kirjutama, et siia nüüd kenasti trükimustaga oma selle aasta plaanid jäädvustada. Pealegi, et segadust ei tekiks, mu olemine pole sugugi nii hall. Loomulikult poeb aegajalt nukrus hinge, isegi mitte nukrus, vaid meeletu igatsus hea, oma, ja turvalise järele, oma Kalli järale, kuid olemas on ju kõiksugu sidevahendeid seda igatsust leevendamaks. Ja järgmine nädal, nagu mainitet, algab mul endal hirmus kiire elu, siis polegi enam aega hommikul voodis vedeleda ja kurvastada, jäävad vaid hetkelised hingetõmbepausid ja viivukesed momendid, kenasti mööda päeva jaotatuna, kus seisatan ning mõtetes oma Kalli ligi astun...
Jah, ülikool. Plaan siis järgmine: see aasta tahan Schein´i-vabaks saada! See tähendab siis seda, et selle aastaga tahan kõik 2. riigieksamiks vajaminevad Schein´id kätte saada, et ei peaks enam ühtegi taga ajama. Schein on siis see paberike, mis tõendab, et mul miski eksam jälle tehtud. Kui ma nüüd ei eksi, siis puudub mul neid veel vaid kaks... Siis saaks rahuliku südamega Eesti tulla aastat ära saatma ning uuele vastu astuda.

Hmm, see plaani paika panemine on ikka motiveeriv. Lähen ja alustan kohe täna õppimisega. Tegelikult oleks päääääris tore kui järgmise nädala lõpuks endale ca 300 struktuurivalemit pähe aetud saaksin (Montelukast, Sotalol, Saquinavir, Gentamicin...). Niisiis, tegudele! Ülikool tahab lõpetamist! (Sellel paberil on üsna suur tähtsus, või noh, MA olen otsustanud, et tal on suur tähtsus). Kui kohustus on võetud, tuleb teda ka täita!