matkama....varsti

oeh, pean oma reisiootuses tõdema, et olen nii kohutavalt linnastunud kodanik. Mul on kingi, kingakesi ja sneakers´eid... ja palju!!!, kuid mul pole matkajalanõusid; mul on pükse ja seelikuid ja kampsunikesi ja igasugu sinna juurdesobituvaid nipetnäpeteid ehk assesuare, kuid et metsa minna ja mäele ronida, teetolmus kümmelda... selleks ei paku mu riidekapp mitte kui midagi ja siis on mul veel kotte, käekotte, käekotikesi ja isegi üks seljakott, millesse sülearvuti kenasti ära mahub ja ehk ka veel pudel jooki kui peaks tulema tahtmine oma kalli elektroonilise sõbraga LOODUSESSE, so. siis parki tiigi äärde, pikem reis ette võtta. Loomulikult on mul ka paar reisikotti, sest eks ma ju üks "kodu"-kool riikidevaheline pandeldaja ole. Mu parima reisikoti "stabiilsuse"tunnistuseks olid viimasel reisil mõlemad sangad, mis rebenenud, nii et võisin oma kahekümne kilost pampu kui hiigelsuurt tumepunast ületoidetud siga kätel kanda. Niisiis, kotte mul on. Ehtne seljakott, millesse oma seitse asja (tulen ma seitsmega üldse toime?!) pakkida ja ilma isikliku transpordivahendita teele asuda, seda mul põle! Njetu! Ja kõigi nende olemasolevate ning hetkel valusamalt märgatavate puuduvate asjade juures pean mainima, et pean end täiesti NORMAALSEKS inimeseks ja kaugeltki mitte mingiks tibividinaks.

Minu senised "metsikumad" kogemused: 1.Vosgesenites (Elsass) ristipõiki päevake mööda mäekülgi ronides, võimalikult ametlikke teid vältides (see oleks ju igav olnud!)
2.Ükskord Norras ronisin ka sinna, kuhu poleks pidanud. Mägi oli ilus...ainult kaljuserv teispoole tuli väga äkki. Lõpp hea, kõik hea. Ainult jakivarruka tõmbasin lõhki ja peale pisut seiklemist suutsin sõbrannaga isegi veel nii poolpimedas tee tagasi asustusse leida.
3. Pisut maadeavastamist Saarel, kõige seikluslikuga, mis tsivilisatsioonilähistel võimalik - pikad matkarajad, vesi otsas, auto mülkas (kaart näitas, et sealt läheb TEE! Ausõna!), levi pole ja nii uskumatu kui see ka pole - järgmine asustus tõepoolest nii u 10 km kaugusel... loomulikult hakkas ka päike loojuma.... ja auto aina vajus ja vajus...
4. tunnikest kuus miinus kuueteistkümne kraadiga mööda metsa uidata - ilus oli, habe läks härma!
...ja iga neist päevist lõppes uinumisega voodis.

Ööde juurde. Kus ma siis veel peale voodi maganud olen?
1. madratsiga põrandal (vatt- , õhk-, porolon-... ükskord vist ka iso-)
2. kahekesi väääääga kitsal välivoodil
3. telgis - nii koduõuel kui mere ääres (siis olin küll veel üsna väike)
4. Heinalakas
5. Ja kahel korral magamiskotis lageda taeva all!!!! (no vot, olen uhke! :D)

Resümee: kõige lootusetum polegi - väljaarvata need puudulikud asjad, mis veel muretseda tuleb, olen seiklusteks kui loodud!