Laena kannelt, Vanemuine!

Õhtu, peale trenni - peavalu, kondivalu (trenn oli täna tõesti koormav), puuga vastu pead saanud tunne.
Lähemalt - sain täna teada, et mulle avanes "imeline" võimalus oma teadmisi ravimivormideõpetuse erialal veel semetrike täiendada, ehk siis ei läinud see eksam mul. Eelmisest nädalast saadik pole ma veel suutnud korralikult magada, peavalu ja imelik värisemine on mu alalised saatjad ning siis veel see:
Õhtune kosutav Skype-kõne. Tunne juba päris hea. Väike tuikamine peas küll endiselt, kuid nüüd juba selline vaevumärgatav. Jutt teemadel lumeleopardid, keemia, kes me oleme/miks me oleme jne. ja siis ta tuli! "Laena mulle kannelt Vanemuine!!!" ????????????????? Jäin hetkeks ehmunult vait. Mis krt!? Mis krdi päralt tuli mul äkki selline mõte pähe? Või ei olnudki mõte.... miks küsis äkki keegi minult kannelt? Mis Vanemuine? Kes sa oled, et kannelt tahad? Issssssver, ma ei ole üksi!!
-Kuule kui sulle nüüd aga kandle annan, kavatsed äkki veel viimati terve öö mängida ja ma ei saa jälle magada!
-No anna siis kapist bajaan!
-Ei anna! Mängida üldse okad? Mida paganash! (....eeee, jeerum, mul ei olegi ju kapis bajaani, äkki peaks seda ka talle mainima?)
KELLELE?????!!!!!
Võttis aega, enne kui naerupurskest jälle toibusin. See mu monoloog tekitas ilmselt üksjagu segadust.
Tegelikult on meiega.....eee MINUGA kõik korras. Ülikool ei ole seda väärt, et labiilseks muutuda. Sellegi poolest on viimasel ajal tulnud ehmatavalt palju ette hetki, kui peas laiutab tühjus ning näiteks kellegi nimi ei tule meelde (sugulaste, heade sõprade...). Loodus ei salli tühja kohta... ma kavatsen aga selle vastu võidelda, et ta selle koha mingi ülbe tüübiga ei täidaks.
Vähe imelikuks jään ma sellegi poolest ;D Luban!!

Kena kevadet ja värsket mõistust teile!!!