Just nii - puuris

Minu puuriks on hetkel märts ja Saksamaa. Neetud olgu, et mu puuril on ka ajaline piire - sellisest puurist ei anna aja möödumata ka mitte välja murda. Mis mu puuri ruumilisust puudutab... siis eile oli üks selline päev, kus palju vist enam ei puudunud ning ma oleksin välja murdnud. Tekkis lühiühendus ning illusioon võimalusest nüüd ja kohe mingid esmavajalikud asjad kokkupakkida ning Saksamaa kus krt jätta. Siin ma nüüd täna istun...ja õpin, vähemalt teen nägu...
Nii aga tagasi puuri juurde. Märtsiks olid mul ilusad plaanid. Nagu näiteks mitte õppida, vaid VAHEAEGA nautida ning seda loomulikult kodus, Eestis, oma Kalliga. Kusagilt aasta algusest saadik hakkas aga, mis kooli puudutab, kõik lihtsalt viltu minema. Ja nii ma selle puuri iseendale valmis meisterdasin. Pean märtsis neli eksamit ära tegema, millest kahest konkreetselt terve pool aastat mu elust sõltub. Kui neid ära ei tee, istun veel pool aastat kauem Saksamaal. Üks sogane värk. Tahan siit ära, kuid kool vajab lõpetamist...mida kauem aga kodust ära olen, seda vaevalisemalt tulen asjadega siin toime, sest igatsus võtab juba kolossaalseid mõõtmeid. Nokk kinni saba lahti jne. Ok, kui keegi nüüd veel aru saab, mis radu mu mõtted randavad, siis palju õnne!!
See siin oli nüüd mu esimene arglik katse kah bloggindust arendada. Aga mõtted tulid laviinina peale, nii et pean neid nüüd siiski üksinda lahti harutama minema.
Ja oma kevadmasendusega tulen ma tegelikult toime. Ausõna. Sest sõltumata geograafiast ja tema needusest ja hetkelisest tujumadalseisust tean ma väga täpselt, mida ma tahan. Siht on mul selgelt silme ees - kool lõpetada, nii kiiresti kui võmalik ning elama hakata! Ehkki ma juba poolteist aastat tunduvalt teadlikumalt oma elu elan ja enam mitte vaid ei "ole", siis mäetipp on veel vallutamata. Mis on mäetipus? Seal on KAKS inimest ... ja kord ka paar rohkem ;D
Nii õppima! Farmatseutiline bioloogia, ja biooloogiline farmaatsia, saagu nii!